ITS – nüüd juba natuke lähemalt 22.oktoober

Koolitee kulges endiselt merest mööda, hommikul 9 paiku suplesid juba esimesed turistid ning kuna olime jällegi hakanud varem tulema, tegime väikese merepeatuse ning lihtsalt seisime ja vaatasime 5 minutit merd. Super algus päevale.

Tänasesse päeva oli meile planeeritud mitmeid kohtumisi õpetajatega, et siis arutada, kuidas Maltal ja kuidas Eestis. Kooli sisenemiseks tuli jällegi mitu korda selgitada, kes ja miks ja kuhu. Umbes neljandal päeval tundus, et nad meilt enam valvuriputkas selgitust ei oodanud. See näitab aga, et keegi, kellel pole kooli asja, ei saagi sinna sisse ning juba ukselt tekib tunne, et siin aetakse tähtsaid asju ning igasugune lodev olek ja mõttetu eksisteerimine tuleb ukse taha jätta.

Esimene kohtumine oli meil keeleõpetajatega, kus sai vesteldud erinevatest õppematerjalidest, tundide arvust, võimalikest õpetatavatest keeltest, õpilaste motivatsioonist ja kõigest sellest, millest õpetajad ikka vestlevad kui tekkib võimalus küsida, aga kuidas teil. Kõigest koolikorraldusse puutuvast saab lugeda ka alajaotusest „Turismiõpe Maltal“ ning kõiki koolis tehtud pilte saab vaadata alajaotuses „Malta fotogalerii“. Siia siis tulevad muljed ja mõtted.

Malta inimesed on väga sõbralikud ja jutukad, samas ka siiralt küsimusi esitavad ja kuulavad. Kuna koolis käib kogu õppetöö inglise keeles, on sageli ka õpetajate omavahelise suhtlemise keeleks inglise keel. Kõik räägivad väga vabalt ja hästi, see oleks nagu tõepoolest nende teine emakeel, kuid tegelikult on nende emakeeleks ikkagi malta keel, mis on täiesti omanäoline semiidi keelte hulka kuuluv keel, meenutades pisut kõlalt araabia keelt, kust ongi malta keelde palju sõnu üle võetud, pisut itaalia keelt, kust siis laensõnade arv teisel kohal ning kõige selle vahele pikitakse päris palju ka inglise keelseid väljendeid. Kirjapilt on aga ladina tähestikus kuid kaashäälikuid on tunduvalt rohkem kui mõnes teises keeles. Hääldus ja kirjapilt omavahel kokku ei lähe, vähemalt eestlase silmadega vaadatuna. Kuna meiega räägiti inglise keeles, võib osaliselt nende inglise keele rääkimise ka meie arvele kirjutada, kuid üsna sageli olime tunnistajaks telefonikõnedele kolleegide vahel, mis algasid malta keeles, läksid poole pealt sujuvalt üle inglise keelele, siis tagasi malta keelele ning lõpetuseks alati allright, bye, bye.

Selgub, et malta lapsed hakkavad inglise keelt õppima 3 aastaselt, kui lähevad kooli (meie mõistes siis eelkooli või lasteaeda) ning mõnedes rikkamates ja edaspüüdlikumates peredes räägitakse lapsega ka kodus inglise keeles. Malta keelt ei peeta mingit pidi teisejärgulisemaks vaid suhtutakse nii, et kuna Malta on väike, peavad inimesed aru saama, et rahvusvahelised suhted on olulised ning keeloskus ainult rikastab, avab ukse paremasse maailma, parematesse koolidesse ja parematele töökohtadele.

Samal päeval kohtusime ka hotellieriala (front office) õpetajaga ning reisikorraldusõpetajaga. Kuna ka Krista annab just hotellierialasid, oli väga huvitav kuulata, kuidas seda siin õpeatakse. Eriti huvipakkuv oli just praktiline töö, mis siis toimub igal nädalal ühe päeva, et õpilased saaksid ettekujutuse, kuidas see kõik ikkagi päriselus välja näeb. Selleks ajaks kui minnakse praktikat tegema (suvel), on kõigil olemas nii praktilised kui ka teoreetilised teadmised.

Paljud kohalikud õpetajad tundusid olevat endised praktikud, ehk siis inimesed, kes on aastaid turismitööstuses töötanud, kas siis hotellides või reisibüoodes, samuti ka restoranides ning seetõttu on neil säilinud ka tihe kontakt toimivate ettevõtetega, mis õpetajatöös kulub väga ära. Ettevõtted teevad kooliga pidevat koostööd, sest kuna turism on Malta suurimaid elatusallikaid on väga tähtis saada oma ettevõttesse parimad õpilased, kes siis kooli lõpetamise järgselt sinna tagasi tahaksid tulla.

Kooli söökla, (ise kutsuvad nad seda ka restoraniks) töötab samal põhimõttel nagu ka meil, õpilased teevad praktika korras süüa ning pakutakse mitut sooja toitu, kaasaarvatud taimetoit. Koolilõuna ei ole tasuta, kuid maksab vähe ja on kättesaadav kõigile. Samuti küpsetatakse pagaritooted tundide raames ning ka neid on võimalik letist kaasa osta. Õpetajatele ei ole samuti midagi tasuta. Varem oli kohv olnud tasuta, kuid nüüd tuleb seda sealtsamast söökla puhvetist osta. Enamasti teevad õpetajad oma kabinetis tassi sisse lahtustuvat kohvi ning lähevad sellega siis puhvetisse, et natuke näidata oma suhtumist, et kohv enam tasuta ei ole. Kooli kokaõpeajatest on vaid üks naisterahvas, kes juhendab siis kooli söökla poolel töötavaid õpilasi. Töö toimub kokandustundide raames. Meile tõi ainuke naiskokk kummalegi maltapärase juustupiruka, mis on selline lehttaigna kohupiimapiruka moodi küpsetis, oli teine just ahjust tulnud ja maitses väga rammusalt ja hästi.

Maltalased armastavad üldse palju küpsetisi – väga populaarsed on sellised tänaval asuvad küpsetiste letid – pastezeriad – kust võid valida siis meelepärase (enamasti) lehttaigna küpsetise või pitsaviilu. Meie vaieldamatuks lemmikuks kujunes hernepirukas, maksis ainult 25 senti ja maitses suurepäraselt.

Jõudsime kiiresti ka veel need köögid üle vaadata, kuhu homme tundi läheme ning lehvitada nendele õpetajatele, keda me homme ära tundma peaksime. Joogiosakonna juhataja (Manager of Beverages) andis meile põhjaliku ülevaate restoranide tööst ning lisaks kõigele muule ka kogu kooliaasta restoranide menüüd. Kuna toit restoranidesse valmib tundides, siis on menüüd valmis terve aasta lõikes, vastavalt siis sellele, mida on vaja õpetada. Tutvusime ka Malta kooli saavutustega erinevatel võistlustel ja konkurssidel ning saavutustega rahvusvahelisel maastikul.

Pärast tööpäeva suundusime Sliema sadamasse ning otsustasime Maltat ka mere poolt vaadata. Kruiis, mis kestis 1,5 tundi viis meid üle lahe Valettasse või õigemini küll Valetta müüride veepoolsele küljele ning lisaks ka Valetta vastas asuvasse kolme linna (Three Cities), mis on ehitatud täpselt nagu Valettagi kaitse-funktsioonideks. Kolmel linnal on igalühel ka 2 nime, üks selline, mida kasutatakse turismiteatmikes ja teine selline, mida kasutab kohalik rahvas. Lisaks nägime Valetta sadamat, kus peatub palju kruiisilaevu. Ka mere poolt vaadatuna on Malta vägev, selline kivine, vankumatu ja majesteetlik. Päris õhtul katsetasime ühte mereäärset restorani, teel koju, ehk siis kusagil Sliema ja St Juliansi vahepeal, kes neist aru saab, kumb see nüüd oli.

This entry was posted in Malta by Heli. Bookmark the permalink.

About Heli

I work at Haapsalu Vocational Education and Training Centre as a Coordinator of External Relations. I am managing international projects and writing blogs about them. I like my work with young people because they make me learn new things all the time. Meanwhile, I like travelling and spend a lot of time in Ireland because of my personal life :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s