Zeelandi Ülikool ja rannikuturism 2. aprill 2014

Kolmapäeva hommikul  oli meie esimeseks reisisihiks Schiedami rongijaam, kuhu pidime ise kella 11 kohale jõudma, sest meie reisisaatja Fredi kodu jäi just meie tänase päeva ringreisi eesmärgi, Zeelandi ja meie kodulinna Haagi vahele. Ta oleks meie transportimiseks pidanud kaks korda päeva jooksul  edasi tagasi tühja sõitu tegema, mis on siinmaal üsna aega nõudev tegevus, sest teedel on sageli  tohutud ummikud kuigi vahemaad on lühikesed.

Niisiis olimegi kokkulepitud ajal rongijaamas ja alustasime koos Frediga sõitu mööda rannikut Zeelandi poole. Kesklinnast välja jõudnuna hämmastas meid tohutu õliäri piirkond,  Roterdam ja selle ümbruse sadamad. “Shelli”  gigantsed õlitsisternid katsid tohutuid silmapiiri taha ulatuvaid välju. Siin polnud kahtlustki, et  inimene on kõikvõimas. Araabiamaadest mööda merd  tankeritega kohale  toodud oli pumbatakse suurtesse tsisternidesse, kus kohast  see siis jao pärast mööda torusid edasi peamiselt Saksamaa poole pumbatakse. Teispool põldudel laiutasid Aasia maadest kohale toodud uusi autosid täis tornid. Laevadelt uute autode suurtesse tornparklatesse ümberparkimine pidi mokkamööda töö noortele tudengitele olema.

Fred viskas nalja, et Siin Roterdamis teenitakse raha, Haagis jagatakse seda ja Amsterdamis kulutatakse- vot nii need Hollandlased siin elavad.

Peagi lõppes tööstus ja äri piirkond ja jõudsime puhke ning põllumajandustsooni. Siinse piirkonna elanike ees seisev põhiline ja kõiki haarav ühine mure on metsiku mere ja inimeste koostöö ja sellelt pinnalt kõiki rahuldava elukeskkonna loomine. Selle nimel teevad koostööd koolid, ettevõtted, valitsus ja elanikud kellel siin kodu on. Püütakse leida lahendust, kuidas kaitsta ennast üleujutuste eest rannikualal ja sellest kõigest veel tulu teenida. Sellest kõigest kuulsimegi Zeelandi ülikooli turismi valdkonna juhilt Margot Tempelmanilt. Holland apr 2014 626

Holland apr 2014 622

Enamus õpetajaid koolis teevad ka uurimistöid ettevõtete tellimusel  lisaks tundide andmisele. See on üks põnevamaid viise, kuidas koolitööd ja õpetamist omavahel miksitakse ja õpetajad reaalse tööeluga väga hästi kursis hoitakse ja roosteminekut välditakse.

Holland apr 2014 632Näiteks on külastatud Zeelandi ülikooli juures üks labor, kus tööandjate soovil kasvatatakse, aretatakse  ja uuritakse, millised vetikad on merekarpide ja austrite Holland apr 2014 637kasvatamiseks kõige sobilikumad. Lisaks kasvatakse katseklaasis sääski, et kaladele paremat toitu saaks kunagi tootma hakata. Seda aitavad teha õpilased bioloogia tundides.

Seotud on see ka turismiga, sest mereande on ju  ka restoranidele vaja.

 

 

 

Keskkonainimesed rõõmustavad ka, sest austrite kasvatus koos vetikate kasvatusega tugevdab tekkivate rihvide näol rannakindlustust. Nii ongi kõik näljased hundid söönuks saanud ja lambad terved.

 

 

 

See on vaid üks näide, aga selline mõtteviis, kus kaudselt seotud tegelased omavahel tihedalt koostööd teevad on siin kandis valdav, selle oleme Fredi juttu kuulates selgeks saanud.

Siinsamas koolis peetakse meile pikk loeng ka täpsemalt sellest, kuidas ja millised firmad kooliga koostööd teevad ja mis kasu nad sellest lõikavad ja kuidas kool oma teadustööd seeläbi arendab. Holland apr 2014 631

 

 

 

 

 

Üks huvitav ja arendatav majandusharu, millest meie pole siiani kuulnudki on (aqvaculture) meremajandus. Seda silmas pidades Holland apr 2014 635Holland apr 2014 623  just meres elavate taimede ja loomade kasvatuse näol.

 

 

 

 

 

Oli tõeliselt huvitav ja silmaringi arendav päev. Miks ka mitte rannikuturismi veidi laiemalt ja sellise mätta otsast arendada.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s