Esmaspäev, 6.oktoober, 2014

Hommikul kohe oli meil Tellusi kontori külastus, kus meid ootasid David , Richard ja Paul.

David on kontori juhataja ja asutaja ning tegi meile presentatsiooni sellest, millega nende kontor tegeleb ja kuidas välismaa õpilastega tegeletakse. Ühesõnaga instrueeriti ka meid kuidas erinevates olukordades käituda. Selgus et piirkonnas on suur kogukond Poolakaid ja Rumeeniast tulnud inimesi, kes siia päriselt tööle ja elama on asunud ja nende ühiskonda integreerimisega tegeletakse ka. Palju on erinevate riikide üliõpilasi, keda toetatakse ka keeleõppes.(Plymouthis  on 300 000 üliõpilasega ülikool)

Peale selle on kõigile ettevõtte klientidele korraldatud iganädalased koosviibimised- vestlusringid ja filmiõhtud.

2014-10-06 10.41.16Pärast kooli tutvustust läksime Richardiga linnaga tutvuma. Kontorist kahe bussipeatuse kaugusel asus linna süda ja sealt mõnesaja meetri kaugusel juba mereäärne rannik. Teel ranna poole möödusime gildi hoonest ja kohtumajast , mille ees just parasjagu parukasse ja sajandite tagusesse stiili riietatud kohtunik suitsupausi pidas ja meile meelsasti poseeris.

2014-10-06 11.15.46Rannaääre keskuse poolne osa on sopiline, siin on väga ilus kõrgel kaljusel kaldal olev promenaad, kus avaneb vaade kaugele merele ja mis on muruplatsidega haljastatud, sest inglased armastavad vabal ajal mängida erinevaid murumänge kriketit, murubowlingut, petank´i, golfi jne. Muidugi olid siin ka kauni vaatega söögikohad ja kohalik avalik vabaõhu bassein, kus kasutati filtreeritud merevett. Siinsamas kaldapealsel korraldatakse ka traditsioonilist rahvusvahelist ilutulestiku võistlust  Taamal kaugel merel paistsid mõned suured reisilaevad ja sealsamas ka suured sõjalaevad. Piirkond on strateegilise tähtsusega ja merepiiri valvatakse usinasti. Siitsamast on läinud ka paljud Ameerikasse- kes õnne otsima, esimesed neist usulistel põhjustel, on mindud ja sinna jäädud või ka tagasi tulnud. Mindi põhiliselt põhja Ameerikasse ja osadele minejatele, Pilgrim meestele, on mälestuseks ehitatud väike sümboolne merevärav koos mälestustahvliga.

2014-10-06 11.14.33Mööda mereäärt edasi jalutades jõudsime ka turismitsooni, kus on erinevat tüüpi teetoad, pubid, kohvikud, söögikohad, turismipoed, antiigipoed ja muuseumid, kõik kitsal pika ajalooga tänaval või sellega paralleelsel rannaäärel. Siinsamas peibutati möödujaid erinevate reklaamplakatitega, põhiliselt kutsuti mõnetunnisele kalapüügiretkele ja pakkujaid oli palju. Reklaamiti ka juba jõulupidusid ja nagu hiljem selgus, on siin jõuludeks tavaks erinevatest söögikohtadest toidud koju tellida . Need, kes aga hilja peale jäävad, võivad näiteks heast paremast ilma jääda. Meie kodumajutuse perenaine Karen ütles, et üks söögikoht on juba oma tellimuse täis saanud ja ta ongi juba mures, et kus kohast endale jõuluks kalarooga tellida.

2014-10-06 13.02.06Kaldapealsel proovisime ka esmakordselt siin olles Richardi soovitusel Inglise musta teed piimaga, mis maitses väga hästi. Tee oli värske ja aromaatne, ega ilmselt kauaks kappi jäänud teest sellist ei saaks. Pärast teepausi liikusime linna poole tagasi ja astusime sisse ühte vanemasse säilinud kirikusse. Huvitaval kombel on kirikud siin sisustatud väga erilisel kombel , nad ei tööta ainult kirikuna. See kirik siin oli osaliselt nagu seminariruum, kus oli palju raamatuid ja ühes nurgas oli näitus. Pigem mõjus ta nagu raamatukogu, mitte kui kirik. Samas üks teine kirik, mida nädala teises pooles külastasime oli sisustatud ülikooli õppekorpuseks.

2014-10-06 13.02.41Tänase lõunatamise otsustasime teha traditsioonilises pasty kohvikus. Pasti on poolkuukujuline kinnine pirukas, mille täidiseks on klassikaliselt hakkliha, kuid kaevurite naised olevat olnud kavalad ja pannud piruka ühte otsa hakkliha ja teise otsa õuna, nii et praad ja magustoit olid ühe piruka sees koos. Tänapäeval täidetakse pastysid millega iganes. Valik on suur.

Selliseid pirukaid pidi ka oma kohvikus tegema Richardi poeg, aga seda juba Austraalias, kuhu teda elu oli elama asutanud. Hiljem anti meile ka aega omal käel linnaga tutvust teha.

Õhtusöögil pakkus Karen meile ahjukana hautatud herneste, ahjukartulite ja toorsalatiga. Homme plaanib ta minna oma kahe spanjeliga koerte salongi soengut sättima.

Karen näitas meile ja andis proovida ka kaht imelikku asja- vedelat pärmi, mida süüakse võileiva peal ja mis oli tõesti väga pikantse lõhna ja maitsega. Teiseks tõi ta külmkapist (clothing creme)  kreemi, millel oli peal krõbe koorik ja maitses kui suhkruta creme brulee. Määritakse seda saiale koos moosiga ja süüakse tee kõrvale. Päris hea, parem kui või.

This entry was posted in Inglismaa by Heli. Bookmark the permalink.

About Heli

I work at Haapsalu Vocational Education and Training Centre as a Coordinator of External Relations. I am managing international projects and writing blogs about them. I like my work with young people because they make me learn new things all the time. Meanwhile, I like travelling and spend a lot of time in Ireland because of my personal life :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s