About Heli

I work at Haapsalu Vocational Education and Training Centre as a Coordinator of External Relations. I am managing international projects and writing blogs about them. I like my work with young people because they make me learn new things all the time. Meanwhile, I like travelling and spend a lot of time in Ireland because of my personal life :)

Ülikoolilinn Pisa 4.aprill

Selle päeva hommikupoolikul oli meil pisut vaba aega. Tutvusime omal käel linnaga, tuletasime meelde meile räägitut ja orienteerusime kooli. Koolis vestlesime erinevast rahvusest õpilastega. Huvitav oli kuulata nende tulevikunägemust.
Pärast lõunat toimus meil ekskursioon Pisassse, kus giidiks oli inglise keele õpetaja Sara, kes septembris tuleb ka Eestisse. Pisasse viis tunniajane rongisõit, mis vahetas ära maastiku. Mägisest alast sai tasane Toskana. Aknast võis imetleda kuulsaid marmorikaevandusi mägedes.
DSC07982Pisas saime väga põhjaliku ülevaate paikkonnast. Pisa on noorte linn-kolledžid, ülikoolid. Ülikool, kus on õppinud Itaalia kõige kuulsamad poliitikud ja majandustegelased. Pisa kuulsaim turismiobjekt on muidugi väljak, kus asub kuulus torn. Aga lisaks tornile on seal ka katedraal, mis on täis ajalugu ja kunsti. Muljeid ja emotsioone täis ekskursioon meie jaoks. Imetlesime ka oma giidi, kes võinuks küll tunde igast väiksemastki objektist rääkida.
Õhtul toimus hüvastjätuõhtusöök ja kokkuvõtete tegemine ühe väikese mägiküla kohaliku toidu restoranis. Peakokaks oli omanik, kellest oli palju kiitvaid artikleid ilmunud ka kohalikus ajakirjanduses. Õhtusöögilauas jätkus ikka jutt kooliteemadel.

Genova – Liguuria keskus 3.aprill

DSC07967Sel päeval külastasime Itaalia üht vanimat ja kuulsamat linna – Genovat. Linna sõitsime rongiga. Reis kestis veidi üle tunni. Tegemist on Liguuria provintsi keskusega. Kõndisime mööda kitsaid (väga kitsaid) tänavaid, uudistasime kuulsat sadamapiirkonda. Viimases oli väga palju õpilasekskursioone, sest seal asub ka turistide lemmikobjekt –akvaarium. Sadamapiirkonnas hakkas silma ka hästi palju immigrante.
Uurisime lähemalt UNESCO maailmapärandisse kuuluvaid palatsosid, kuulsa meresõitjaga seotud paiku, kirikuid ja muid põnevaid vaatamisväärsusi.
Meid üllatas tänase päevani väga hästi säilinud ja hoitud arhitektuur, eriline tänavavõrgustik ja immigrantide rohkus.

Külastame tunde 2.aprill

DSC07943Hommik algas väikese seiklusega seoses bussitranspordiga. 10.30 jõudsime siiski õnnelikult kooli. Meid tervitas juba tuttav õpilane, kellega hiljem liitus veel ka üks kokaõpilane ja nemad oli meie selle päeva giidideks. Käisime bioloogiatunnis, kus õppetöö toimus tahvelarvutitega. Teema, mida käsitleti, oli meri ja sellega seonduv ökoloogia.

Siis külastasime teenindustundi, kus DSC07948õpiti kohvivalmistamist. Kõik esimese kursuse õpilased olid vormiriietuses. Siis käisime väikeses köögis, kus küll õppetööd parajasti ei toimunud, aga saime ülevaate ikkagi.
Külastasime ka teist õppehoonet, kus asus suur spordihall kahe palliväljakuga. Seal majas käisime ka ühes nn õpikutunnis – see oli vanema kursuse majandustund. Vestlesime õpilastega koolitundidest, süsteemist,praktikast.

DSC07896Lõunasöögilauas kohtusime austerlannaga, kes töötab selles koolis alates oktoobrist. Tema õpetas saksa keelt ja rääkis meile integreeritud tundidest. Temalt kuulsime ka nn kõrvaltvaataja muljeid Itaalia koolisüsteemist ja eluolust üldse. Lõunasöögilauas õhutas ta teenindajaid tutvustama toite inglise keeles. Koolis alga sel päeval kell 16.00 lastevanemate koosolek, mis tavaliselt kestab 3 tundi. Lisaks tehakse individuaalset tööd lastevanematega.
Pärastlõunal käisime neljatärnihotellis NH. Direktor ja tema abiline tegid meile põhjaliku ekskursiooni alates katusevaatest ja lõpetades eri klassi kuuluvate hotellitubade ja köögiosaga. Hilisemas vestlusringis rääkisime pikalt õpilast praktikavõimalustest (ja tegelikust olukorrast selles valdkonnas).
DSCN0032Õhtul viibisime järjekordses turistide lemmikpaigas – Sarzanas. Meie giid jutustas meile väga põhjalikult selle linnakese ajaloost ja vaatamisväärsustest. Seal asub kirik, milles hoitakse pudelikest Kristuse verega. Linnake on väike, aga igal sammul täis ajalugu ja vaatamisväärsusi. Õhtu lõppes ühes toredas pererestoranis kohalikku toitu nautides.
Selle päeva suurimaks üllatuseks oli meile see, et tegelikult puudub tihe side kooli ja ettevõtete (ehk tegeliku elu) vahel. Kuivõrd olulised on vahetud isiklikud kontaktid. Ja taas tõdesime, kui tähtis on ajalugu ja kultuur itaallaste jaoks.

Cinque Terre – Liguuria pärl 1.aprill

DSCN0050Sel päeval tutvusime rannikuturismi võimalustega. 8.30 algas ekskursioon Cinque Terre turismipiirkonda. Kõigepealt külastasime üht pereettevõtet, mis tegeles kohaliku toidu valmistamise ja turustamisega (pesto, pasta, õli, vein). Meile korraldati väike degusteerimine.
Seejärel sõitsime Manarolasse, mis suviti olevat tõeline turistide meka. Aga külake oli juba praegu täis erinevaid turistide gruppe. Jalutasime matkaradadel, mis kulgesid mägedes ja kust avanesid imetabased vaated merele ja kaljudele. Külastasime ka järjekordset pererestorani, kus imetlesime omanike siirast huvi iga külastaja vastu.
Õhtupoole käisime Porto Veneres – järgmises kuulsas turistimagnetis. See olevat väga turvaline ja kallis elamispaik. Mägedes oli rohkesti jõukate villasid. Selles külakeses paiknevat ka eriüksus, mis on saanud spetsiaalse ettevalmistuse võitluseks terrorismiga (maskides mehed). See külake asu väga puhta vee ääres, on suviti populaarne purjetajate, puhkajate ja abiellujate seas. Meie giid andis meile paigast väga põhjaliku ülevaate.
DSCN0045

 

Selle päeva elamuste hulka kuuluvad: maastik, viinamarjaistandused mägede külgedel, surnuaiakultuur, palju toredaid fakte paikkonna kohta, sõbralikud itaallased, soe ja päris tuuline rannikuala.

IPSART G.Casini La Spezias 31.märts

DSCN00639.30 algas sõit kooli juurde. Koolis tervitasid meid inglise keele õpetaja Michaela ja kolm õpilast. Nemad tutvustasid meile ka kooli. Kooli fuajees oli suur infolett, kus seisis vormiriietuses õpilane. Ka meie giidid olid vormiriides. Näidati kokanduse ja teeninduse õppeklasse. Mõlemas käis praktiline tund ja õpilasi oli päris palju. Kohe püüdis pilku must vormiriietus, mis on teeninduse tundides kohustuslik. Külastasime veel projektiõpetuse, teenindaja käitumise õpetuse ja arvutiõpetuse tunde.
Seejärel võttis meid vastu kooli direktor, kelle kabinetis oli meil väike vestlusring. Direktor võttis meid vastu ka lõunasöögilauas. Toidu valmistasid kokaõpilased ja serveerisid teenindajad.
DSCN0012Vaatasime ka kahte esitlust kohaliku turismipiirkonna ja kohaliku toidu kohta.
Õhtupoole oli meil ekskursioon giidiga La Spezia keskuses. Õhtusöök toimus kohaliku toidu restoranis, kus kohtusime ka omanikuga. Tegemist oli pererestoraniga, kus meid teenindas omaniku särasilmne ja väga emotsionaalne tütar. Neiu oli sama kooli kasvandik ja parajasti oli neil praktikal sama kooli õpilane.
Juba esimesel päeval kogusime suure hulga erinevaid ja huvitavaid emotsioone. Meid üllatas kooli direktori siiras huvi meie kooli ja Eesti vastu. Meile meeldis äärmiselt viisakas suhtumine külalistesse (kõikides klassides tõusid õpilased meie saabudes püsti ja keegi ei istunud enne loa saamist). Samas üllatas väga väike arvutiklass ja olematu raamatukogu. Õpilaste keeleoskus pole kahjuks hea, aga giidid said hästi hakkama. Väga huvitav oli linnaekskursioon.

Itaaliasse 30.märts

Hommikul 7.30 algas sõit Haapsalust Tallinna Lennujaama. Tallinn-Stockholm lennuk väljus 10.25. Seejärel jätkus lennusõit 11.40 Milanosse, kuhu jõudsime 14.25.Lend üle lumiste Alpide oli päris võimas vaatepilt. Lennujaamast vaksalisse sõitsime bussiga. Seal tekkis meil väike viivitus, kuna me ei leidnud kohe piletimüügikohta ja me ekslesime jaamas ringi. Ka piletijärjekord oli päris pikk. Jõudsime siiski viimasel minutil 16.05 otserongile ja sõit võis alata. La Speziasse jõudsime õhtul 19.30. Rongisõit kulges pärast Genovat suures osas läbi tunnelite, aga saime esimest aimu Liguuria maastikust.
Meil oli jaamas vastas Elisabetta, kes tegi meile linnas ja Lerici ümbruses. Hotelli jõudsime 20.30.

DSCN0133Meie pikk sõidupäev lõppes hilise õhtusöögiga hotelli restoranis. Juba esimesel õhtul üllatas meid itaallaste komme süüa õhtusöök väga hilja (alates20.00-21.00) ja toiduportsude kogus (meie arvates väga palju).
Esimesed muljed Itaaliast: itaallastele meeldib joonistada – nii kõrgele, kui käsi ulatab, on kõik pinnad grafitit täis. Itaallased on puhas rahvas – pea kõigilt rõdudelt rippus alla pesu. Itaallased on rikas rahvas – igas peres olevat vähemalt 3 autot. Linn, kus me õhtul sõitsime, oli väga liikumisvahenditerohke.

Midagi Maltast

Malta asub Muhumaast veidike suuremal saarel, kus elab Tallinna linna täis inimesi (316 m² ja 415 000 inimest).

Malta saarestik koosneb seitsmest saarest, millest asustatud on kolm – Malta, Gozo ja Comino (viimane küll vaid suvehooajal). Malta on tiheda asustusega (1400 el/km2),  Gozol elab 464 km2-l elab 31 053 inimest ning Cominol elataskse ainult suvekuudel ning lisks populaarsele ja tuntud Blue Lagoonile, mis on imekaunis helesinine valgeliivaline laht, asub seal ka üks hotel, mis talveperioodiks suletakse.

Gozo saarele saab sõita praamiga, mis meenutab täpselt Saaremaale sõitu ning võtab aega ca pool tundi. Gozo saarel asub ka ITS üks õppehoone ning seal õpetatakse väikses mahus toiduvalmistamis- ja teenindamistarkusi

Malta pealinnaks on Valetta, mis on Euroopa Liidu väikseim pealinn, vaevalt kilomeeter pikk ja 600 meetrit lai. Piirkonnas, kus on kunagi võimutsenud foiniiklased, kreeklased, roomlased, Bütsantsi alamad, araablased, Malta ordu ja inglased on kõik jätnud oma jälje Valleta arhitektuuri ja kultuuri laiemalt. Alates 1798 aastast ei ole Valleta linnas toimunud suuri ümberkujundusi.

Malta kuulub Euroopa Liitu sama kaua kui Eestigi ning iseseisvaks vabariigiks sai ta alles 1971 aastal. 1813 – 1964  aastani oli Malta üks Briti kolooniatest.

Maltal on kaks riigikeelt, malta ja inglise. Malta keel sarnaneb araabia keelega, kirjutamisel kasutatakse ladina tähestikku ning paljud sõnad on laenatud ka itaalia keelest.

Malta on Euroopa Liidu kõige lõunapoolseim riik – Sitsiiliast lahutab Maltat 96 kilomeetrit ning Põhja Aafrikast 290 kilomeetrit.

98% maltalastest on rooma-katolikku usku ning saarelt võib leida 365 kirikut – igaks päevaks ühe. Kõikidel kirikutel on oma pühakud, kelle sünnipäevad on kujunenud suursündmusteks, kus pidustused kestavad terve nädala ning päädivad suursuguse tulefestivaliga ning lõpevad pühapäeval protsessiooniga läbi linna.

Palju muljeid väikesest Maltast

Seda ei osanud me mitte arvata, et väikesest Maltast saadud suurte muljete kokkuvõtmine niikaua aega võtab. Maltal oli alati vähe aega ja palju teha, igat hetke tahtsime kogeda, proovida ja käega katsuda ning vaatamata sellele, et sellel korral oli isegi pisike ja käekotti mahtuv läptop täiesti kaasas, polnud igal sammul internetti, et kõiki muljeid kohe kosmosesse saata ning mõned muljed tahtsid ilmtingimata järgmise päeva muljeid lisaks saada, et ühtseks tervikuks muunduda.Seda aega on nad nüüd saanud.

Kõik järgnev on uuesti ülekirjutatud Maltal tehtud märkmete põhjal ning suurem osa sellest on teoks saanud kusagil õhus Helsingi ja Rooma vahel. Vaat nii kaugele ja kõrgele tuli need kaasa tassida, et nad lõpuks ära selguksid ja midagi on kindlasti veel kuskil meie sees peidus, valmis ühel päeval sealt valla pääsema.

Kursused ja pidusöök

Viimast korda siis asutasime ennast minema kooli poole, et kohtuda tänahommikuks kokkulepitud õppetöö planeerijatega. Läbides oma tuttavat marsruuti Paceville baaride ja klubide tänavat mööda, tõdesime, et polegi Malta ööeluga veel tutvust teha jõudnud ning merepeatust pidades pidime sama tõdemuse tõdema ka ujumise kohta. Uskumatu, siinsamas ta ju on, kutsuv soe ja juba kella üheksa ajal ka mõnede ujujatega. Paraku ei olnud selleks tegevuseks aega, sest koolikantseleis ootas meid Alan Micallef, et meile põhjalik tutvustus teha kõigist kursustest, mida ITS lisaks igapäevasele õppetööle veel pakub.

Kursuste nimekiri ja kausta paksus oli aukartustäratav, kõiki neid erinevaid võimalusi ITS muidugi üheaegselt ei paku, kuid siiski on võimalik oma raha eest leida igasuguseid erinevaid võimalusi, et oma haridusteed täiendada. Kursusi pakutakse päris erialase ettevalmistuseta isikutele kui ka päris kõrgele tasemele, mis eeldab juba eelnevat eriala põhjalikku tundmist. Samuti on võimalik kõigil, kelle igapäevatöö on hoopis erinev näiteks Belgia šokolaadimeistri kurusele tulla šokolaaditegemise kunsti õppima või lihtsalt oma kokkamisoskusi täiendada.

Lisakursuste diplomid pidid tööandjate seas ka hinnas olema, ehkki oma lisahariduse maksab kinni siiski kursuse võtja, ehk õpilane. Kursused toimuvad väga erinevatel aegadel, enamasti siiski tööpäevade lõpus, õhtupoolikutel, paljud ka nädalavahetustel.

Kursuste kohta on koostatud töökavad, kus on kirjas mida sellel kursusel õpitakse, kui pikalt see kestab ning samuti ka kursuse hind õpilasele. hinnatase on üsna erinev, sõltub sellest, kas lektorid on oma koolist või tulevad külalisesinejad hoopis teistest riikidest.

Pärast põhjalikku tutvumist kursustega, rääkisime ka teise kantselei töötajaga. Catherine Sciberras rääkis meile koolitöö üldisest korraldusest, tunniplaanide tegemisest ning erinevatest õppehoonetest. Vestlesime ka erinevustest meie ja nende koolikorralduse vahel ning keeleõppe tähtsusest ning malta haridussüsteemist.

Seejärel kohtusime Elainega, kellega siis pikalt maha istusime ja sealveedetud päevadest kokkuvõtte tegime, paberimajanduse korda ajasime ning arutasime ka võimalust malta õpetajate vastuvisiidist  ning ühistest projektidest. Tänasime Elaine’ kõige selle suure korraldamise eest ning imetlesime tema särtsakust ja hoogsat ja professionaalset asjaajamist.

Pärastlõunaks oli meid kutsutud ITS oma restorani klientideks, kus üheaegselt töötasid siis ettekandajad, kelnerid, baarmanid ja nende õpetajad, kes õpilastega kõik kaasa tegid ja neid otse klientide laudade ees juhendasid. Õhkkond oli väga sõbralik ja meeldiv ning õpilased tundusid olevat lausa professionaalid. Sageli ei leia üldse nii head teenindust päris restoranist, seda siis nii söökide kui ettekandmise koha pealt.

Esmalt restorani sisse astudes paluti meil oodata baaris, kus valida sai siis päeva kahe kokteili vahel. Kokteilid olid kenasti vaatamiseks välja pandud ning proovisime siis kumbki erinevat varianti. Baari tööd tegi noormees Venemaalt, kellele olid samal päeval külla tulnud ka ema ja vanaema ning kes samuti “Pembroke” kliendid olid. Nende uhkus oma lapse üle ei saanud mitte märkamata jääda ning ka noormees näitas oma oskusi ning tundus, et õpetajadki kiitsid teda.

Varsti juhatati meid lauda, kus menüüst sai siis valida kolme erineva eelroa ja prae vahel ning algatuseks toodi lauda väike terviseamps. valisime erinevad toidud, et oleks huvitavam. Meie kelneril oli väga hea inglise keele oskus ning ta tutvustas meile kõiki roogi ning kirjeldas täpselt, millest need koosnesid.

Pärast soolaseid käike veeretati laua ette klaaskupliga tordikäru, kust siis tuli valida endale sobiv tordilõik. Ükski tort polnud eile tehtud tortide hulgast, seega võib arvata, et iga päev küpsetatakse kondiitri- ja pagaritundides uued hõrgutised. Erinevad saiad-.leivad, mida toidu juurde pakuti, olid küll tuttava näoga, eile olime sarnaste küpsetiste tegemist näinud küll. Valisime ka erinevad tordid ja jäime väga rahule.

Päeva lõpetas siis innovatisooni ja arenduse tund ja Dr.Alfred Mifsud. Tegemist oli edasijõudnute klassiga, ehk siis grupiga, kuhu tullakse pärast keskkooli. Õpilasi oli väga erinevatest riikidest ning õpetus toimus loomulikult inglise keeles nagu kõik ITS tunnid. Koolitund väga meie omast ei erinenudki, õpetaja rääkis ja küsis küsimusi, palus õpilastel näiteid tuua ning andis neile päris palju sõna. Taustaks olid tahvlil ka slaidid, selle kohta, millest jutt käis ning lõpetuseks näidati videot ning arutleti erinevate võimaluste üle situatsioone lahendada.

Sellega siis meie ITS koolipäevad otsa saidki ning viis päeva olid märkamatult mööda saanud. Õhtuks olime planeerinud kindlasti ühe maltapärase õhtusöögi meie hotelli lähistel asuvas laheäärses restoranide paigas, kus tõepoolest restoran asus restorani kõrval,  terrassid olid kõik vaatega lahele ning ühe restorani nimi “La DolceVita” iseloomustas üldist meeleolu, mis seal6 möödakõndides alati tekkis. Sinna olime planeerinud minna juba esimesest jalutuskäigust alates, kuid nüüd, kui suur töö jäi seljataha, oli meil täielik õigus nautida magusat elu hämarduva sooja lahe kohal ning imetleda, kuidas valgus taskesi pimeduseks muutub ja Malta tuledesärasse puhkeb.  Õnneks läks ka kõht õhtuks tühjaks, ehkki pärast rikkalikku lõunasööki Pembroke restoranis ei oleks seda uskunudki. Veel üks päev ja oleme jälle tagasi oma igapäevaelus, ilmselt ööklubitamine jääb meist tegemata, kuid ujumise lootsime veel allesjäänud laupäeva sisse mahutada.

Magusameistrite juures – 24 oktoober

Hommikul, pärast väikest merepeatust ja ninaga päikese poole mediteerimist sammume jälle mööda järsku tänavat üles, et mäenõlval asuva koolini jõuda. Elaine kabinetist leiame eile kasutuses olnud kokauniformid ning saame neid taaskasutada, sest hommikupoolik viib meid küpsetusklassi. Küpstusklass on tüki maad väiksem kui eilne õppeköök, kuid sealsamas kõrval asub veel teinegi õppeköök, mitte küll nii suur kui eilne, kuid piisav, et seal mitu gruppi mitme erineva toidu kallal ametis on.

Meie aga asume platsi magusameistrite kõrval – selles tunnis tehakse kokku seitset erinevat magusat kiusatust, lisaks küpsetatakse veel kolme sorti saiakesi toidu kõrvale pakkumiseks. Õpilased töötavad enamasti paarikaupa ning igaüks näib täpselt teadvat, mis on tema tööülesanded ning kus ta neid täidab. Seega vaatamata mõningale ruuminappusele, ei ole köögis mingit ülearust sagimist, ainult meie katsume kindlatel trajektooridel liikujatele mitte jalgu jääda ning üritame oma pildistamised vaatamata sellele pildistatud saada.

Paar õpilast on pandud maitseainete kappi koristama ning nemad toimetavad asjalikult kõikvõimalike pakikestega, nuusutavad neid, vaatlevad ning panevad erinevatesse lahtritesse. Pärast, kui nende töö valmis on, kuid magusameistrid pole veel kõik lõpetanud, asuvad nad sujuvalt teistele appi ning aitavad tööpindu korrastada, asju ära panna ja puhtaks pesta. Igastahes tööülesanded on siin väga korralikult  jaotatud ning keegi ei paista viilivat ega millegi kõrvalisega tegelevat.

Õpetaja on väga ametis ja meie jaoks tal palju aega ei ole, seega uudistame ise ja räägime õpilastega. Magustoidud ja küpsetised, mis siin valmis saavad, lähevad jällegi restoranidesse, tordid ja saiakesed siis Pembroke restorani, magustoidud vist mitte, need valmivad õhtuse toitustuse tarvis. Tegemisel on väga uhke šokolaadikook, veel üks biskviitpõhjal tehtud kook puuviljadega, pisikesed koogikesed erineva kattega ning mõned kreemilaadsed magustoidud. Eriti huvitavaks läheb siis, kui õpetaja hakkab näitama, kuidas suhkrusiirupist spiraale keerutada ning muid ilunumbreid välja võluda.

Ahjust tulevad välja soojad saiad, erinevate seemnete ja muude lisanditega ning ka meile antakse neid ahvatlusi proovida. Saiu on nii valgeid kui pisut sepikulaadsemaid ning kõik need lähevad restoranis söögilaudadele. Kreemid jäävad veel külmkappi tahenema.

Lõunapausi kasutame selleks, et maanduda meie igapäevase merepeatuse kõrval asuvas välikohvikus, et märkmeid teha, kodus valmismõeldud küsimustik üle vaadata ning selgusele jõuda, millistele neist me veel vastuseid pole saanud. Kuna ees on kohumine ITS praktikate korraldustööga, siis arutleme veel läbi malta koolikorralduse ning täidame teatmiku abil lünki. Ime küll, aga koolisüsteem Malta saarel hakkab päris selget pilti looma ning igaksjuhuks teeme nimekirja, mida praktikate korraldamise kohta teada tahame.

Praktikaid korraldav töötaja on oma selgitustes väga täpne, lisaks jutule joonistab ta jutu kõrvale skeeme ning seeläbi koguneb meile väga vajalik konspekt räägitust. Õnneks oli meil lõunatunnil aega omavahel kõik kuuldu nähtu läbi arutada ning kirja panna küsimused, mida veel teada tahame. ITS-i teatmik on väga põhjalik ja informatiivne, kuid mõned lühendid ja viited meie jaoks siiski pisut backgroundi nõudvad. Kuid oleme väga hästi ettevalmistunud, et sellest infohulgast aru saada. Alustame siis jällegi algusest – malta haridussüsteemist, kooliastetest, valikutest ja eksamitest ning jõuame ITS-i teisele õppeaastale, kus õpilased peavad kohustuslikus korras sooritama välispraktika, mille pikkuseks on 6 kuud ning mis suures osas toimub Inglismaal, kuid samuti ka paljudes teistes Euroopa riikides. Osaliselt finatseeritakse seda Leonardo projektidest, mõningal määral ka lapsevanemate rahakottidest, erinevate maadega on rahastamisvõimalused erinevad, kuid ilma sellise 6-kuulise väliskogemuseta ITS-i lõpetada pole võimalik. Enne seda, ehk siis esimese aasta suvel, on sooritatud 14-nädalane kohaliku ettevõtte praktika, seega töötamise kogemus on kõigil olemas. Praktikaeelselt toimub ettevõtetega tihe koostöö. Õpilased saavad ka oma valiku teha ning kirjutada sooviavalduse kolme erinevasse kohta. Need avaldused koos Europassi CV-dega saadetakse siis edasi firmadesse, kes teevad CV-dest oma valiku, keda kutsuda intervjuule, mis toimub küll interneti kaasabil, kuid siiski nii, et õpilane peab otseselt oma tulevase tööandjaga vestlema ja oma valikuid põhjendama.

Vahel juhtub, et mõnda ettevõttesse on väga suur konkurss, sest partnerid on olnud ITS-iga koostöös juba aastaid ja nimekad hotellid ja restoranid on õpilaste hulgas väga populaarsed, sest kaasõpilastelt on saadud juba eelnevalt tagasisidet. Lõppkokkuvõtteks leiavad kõik omale praktikakoha. CV-d tehakse koos valmis juba eelnevates koolitundides (ettevõtlus, inglise keel), mis on üks väga tore idee ja mille me kindlasti üle võtame, sest tegelikult on CV-d vaja ju igal õpilasel, kas ta läheb siis välispraktikale või mitte. Tahame kaasa haarata ka inglise keele õpetaja, kes siis tundides selle teema läbi võtaks ning kui ühel hetkel keegi välispraktikale on minemas, siis on CV juba ootevalmis ja kiiresti kastutatav ning ootab teda õpimapis. Igal aastal saaks siis korraks CV-d läbi vaadata ning suve ja praktikatega tekkinud kogemused juurde lisada.

Praktika ajal on õpilastel kokku lepitud kindel tagasiside kord, põhimõtteliselt peavad nad väikese raporti saatma iga nädal ning samuti annavad õpilastest ülevaate ka kooli praktikaettevõtted. Seda siis selleks, et oleks tihe koostöö ning kõik mured ja probleemid saaksid juba eos lahendatud. Õpilased saavad praktika ajal ka palka, enamasti küll vastavas riigis ettenähtud miinimumtasu, kuid seetõttu on neil võimalik ka 6 kuud iseseisvalt hakkama saada. Tundub, et selline süsteem toimib hästi.

Kohalike ettevõtetega on koolil samuti väga head sidemed, sest kõik on huvitatud tulevasest järelkasvust ning sageli jäävad õpilased oma praktikaohtadesse tööle. Seda ka välispraktikate puhul, sest tublisid ja hea hariduse ja kogemustega noori oodatakse kõikjal. Välisõpilastele ITS praktikaid Maltal ei korralda, küll võtavad nad neid meelsasti õppima ning aitavad siin kohaneda ja elukohti leida. Selle jaoks on Maltal ka host-family-te süsteem, kes pakub majutust nii ITS-s õppivatele kui ka Malta arvukate keeltekoolide õpilastele. Host-family peab lisaks majutusele pakkuma ka toitlustust ja mõningast kultuurilist tuge sisseelamisel.

Õhtul külastame saare teist populaarset kuurortpiirkonda Buggibat ja Qavrat, kus asub palju suuri hotelle ning kuhu tõenäoliselt ka meie majutusteeninduse tüdrukud mõne praktikakoha saavad. Seda piirkonda peetakse pisut vaiksemaks kui meie kodukohta Sliemat ja St Juliansi, kuid suvehooajal on see väga rahvastatud ning saginat täis. Nüüd oktoobrikuus on Buggiba keskväljak keskmiselt rahvastatud, kuid õhtusöögi ajal täituvad kõik kohalike restoranide terrassid sügisest turistide ja ilmselt ka kohalikega. Ranna külastamiseks on aeg pisut hiline, sest väljas on juba pime. Malta kaks aastat tagasi uuendatud bussisüsteem  Arriva , mida kohalikud küll kiruvad, toimib meie mõistes väga suurepäraselt ning ilma probleemideta saame jällegi tagasi oma tuttavasse piirkonda.