Magusameistrite juures – 24 oktoober

Hommikul, pärast väikest merepeatust ja ninaga päikese poole mediteerimist sammume jälle mööda järsku tänavat üles, et mäenõlval asuva koolini jõuda. Elaine kabinetist leiame eile kasutuses olnud kokauniformid ning saame neid taaskasutada, sest hommikupoolik viib meid küpsetusklassi. Küpstusklass on tüki maad väiksem kui eilne õppeköök, kuid sealsamas kõrval asub veel teinegi õppeköök, mitte küll nii suur kui eilne, kuid piisav, et seal mitu gruppi mitme erineva toidu kallal ametis on.

Meie aga asume platsi magusameistrite kõrval – selles tunnis tehakse kokku seitset erinevat magusat kiusatust, lisaks küpsetatakse veel kolme sorti saiakesi toidu kõrvale pakkumiseks. Õpilased töötavad enamasti paarikaupa ning igaüks näib täpselt teadvat, mis on tema tööülesanded ning kus ta neid täidab. Seega vaatamata mõningale ruuminappusele, ei ole köögis mingit ülearust sagimist, ainult meie katsume kindlatel trajektooridel liikujatele mitte jalgu jääda ning üritame oma pildistamised vaatamata sellele pildistatud saada.

Paar õpilast on pandud maitseainete kappi koristama ning nemad toimetavad asjalikult kõikvõimalike pakikestega, nuusutavad neid, vaatlevad ning panevad erinevatesse lahtritesse. Pärast, kui nende töö valmis on, kuid magusameistrid pole veel kõik lõpetanud, asuvad nad sujuvalt teistele appi ning aitavad tööpindu korrastada, asju ära panna ja puhtaks pesta. Igastahes tööülesanded on siin väga korralikult  jaotatud ning keegi ei paista viilivat ega millegi kõrvalisega tegelevat.

Õpetaja on väga ametis ja meie jaoks tal palju aega ei ole, seega uudistame ise ja räägime õpilastega. Magustoidud ja küpsetised, mis siin valmis saavad, lähevad jällegi restoranidesse, tordid ja saiakesed siis Pembroke restorani, magustoidud vist mitte, need valmivad õhtuse toitustuse tarvis. Tegemisel on väga uhke šokolaadikook, veel üks biskviitpõhjal tehtud kook puuviljadega, pisikesed koogikesed erineva kattega ning mõned kreemilaadsed magustoidud. Eriti huvitavaks läheb siis, kui õpetaja hakkab näitama, kuidas suhkrusiirupist spiraale keerutada ning muid ilunumbreid välja võluda.

Ahjust tulevad välja soojad saiad, erinevate seemnete ja muude lisanditega ning ka meile antakse neid ahvatlusi proovida. Saiu on nii valgeid kui pisut sepikulaadsemaid ning kõik need lähevad restoranis söögilaudadele. Kreemid jäävad veel külmkappi tahenema.

Lõunapausi kasutame selleks, et maanduda meie igapäevase merepeatuse kõrval asuvas välikohvikus, et märkmeid teha, kodus valmismõeldud küsimustik üle vaadata ning selgusele jõuda, millistele neist me veel vastuseid pole saanud. Kuna ees on kohumine ITS praktikate korraldustööga, siis arutleme veel läbi malta koolikorralduse ning täidame teatmiku abil lünki. Ime küll, aga koolisüsteem Malta saarel hakkab päris selget pilti looma ning igaksjuhuks teeme nimekirja, mida praktikate korraldamise kohta teada tahame.

Praktikaid korraldav töötaja on oma selgitustes väga täpne, lisaks jutule joonistab ta jutu kõrvale skeeme ning seeläbi koguneb meile väga vajalik konspekt räägitust. Õnneks oli meil lõunatunnil aega omavahel kõik kuuldu nähtu läbi arutada ning kirja panna küsimused, mida veel teada tahame. ITS-i teatmik on väga põhjalik ja informatiivne, kuid mõned lühendid ja viited meie jaoks siiski pisut backgroundi nõudvad. Kuid oleme väga hästi ettevalmistunud, et sellest infohulgast aru saada. Alustame siis jällegi algusest – malta haridussüsteemist, kooliastetest, valikutest ja eksamitest ning jõuame ITS-i teisele õppeaastale, kus õpilased peavad kohustuslikus korras sooritama välispraktika, mille pikkuseks on 6 kuud ning mis suures osas toimub Inglismaal, kuid samuti ka paljudes teistes Euroopa riikides. Osaliselt finatseeritakse seda Leonardo projektidest, mõningal määral ka lapsevanemate rahakottidest, erinevate maadega on rahastamisvõimalused erinevad, kuid ilma sellise 6-kuulise väliskogemuseta ITS-i lõpetada pole võimalik. Enne seda, ehk siis esimese aasta suvel, on sooritatud 14-nädalane kohaliku ettevõtte praktika, seega töötamise kogemus on kõigil olemas. Praktikaeelselt toimub ettevõtetega tihe koostöö. Õpilased saavad ka oma valiku teha ning kirjutada sooviavalduse kolme erinevasse kohta. Need avaldused koos Europassi CV-dega saadetakse siis edasi firmadesse, kes teevad CV-dest oma valiku, keda kutsuda intervjuule, mis toimub küll interneti kaasabil, kuid siiski nii, et õpilane peab otseselt oma tulevase tööandjaga vestlema ja oma valikuid põhjendama.

Vahel juhtub, et mõnda ettevõttesse on väga suur konkurss, sest partnerid on olnud ITS-iga koostöös juba aastaid ja nimekad hotellid ja restoranid on õpilaste hulgas väga populaarsed, sest kaasõpilastelt on saadud juba eelnevalt tagasisidet. Lõppkokkuvõtteks leiavad kõik omale praktikakoha. CV-d tehakse koos valmis juba eelnevates koolitundides (ettevõtlus, inglise keel), mis on üks väga tore idee ja mille me kindlasti üle võtame, sest tegelikult on CV-d vaja ju igal õpilasel, kas ta läheb siis välispraktikale või mitte. Tahame kaasa haarata ka inglise keele õpetaja, kes siis tundides selle teema läbi võtaks ning kui ühel hetkel keegi välispraktikale on minemas, siis on CV juba ootevalmis ja kiiresti kastutatav ning ootab teda õpimapis. Igal aastal saaks siis korraks CV-d läbi vaadata ning suve ja praktikatega tekkinud kogemused juurde lisada.

Praktika ajal on õpilastel kokku lepitud kindel tagasiside kord, põhimõtteliselt peavad nad väikese raporti saatma iga nädal ning samuti annavad õpilastest ülevaate ka kooli praktikaettevõtted. Seda siis selleks, et oleks tihe koostöö ning kõik mured ja probleemid saaksid juba eos lahendatud. Õpilased saavad praktika ajal ka palka, enamasti küll vastavas riigis ettenähtud miinimumtasu, kuid seetõttu on neil võimalik ka 6 kuud iseseisvalt hakkama saada. Tundub, et selline süsteem toimib hästi.

Kohalike ettevõtetega on koolil samuti väga head sidemed, sest kõik on huvitatud tulevasest järelkasvust ning sageli jäävad õpilased oma praktikaohtadesse tööle. Seda ka välispraktikate puhul, sest tublisid ja hea hariduse ja kogemustega noori oodatakse kõikjal. Välisõpilastele ITS praktikaid Maltal ei korralda, küll võtavad nad neid meelsasti õppima ning aitavad siin kohaneda ja elukohti leida. Selle jaoks on Maltal ka host-family-te süsteem, kes pakub majutust nii ITS-s õppivatele kui ka Malta arvukate keeltekoolide õpilastele. Host-family peab lisaks majutusele pakkuma ka toitlustust ja mõningast kultuurilist tuge sisseelamisel.

Õhtul külastame saare teist populaarset kuurortpiirkonda Buggibat ja Qavrat, kus asub palju suuri hotelle ning kuhu tõenäoliselt ka meie majutusteeninduse tüdrukud mõne praktikakoha saavad. Seda piirkonda peetakse pisut vaiksemaks kui meie kodukohta Sliemat ja St Juliansi, kuid suvehooajal on see väga rahvastatud ning saginat täis. Nüüd oktoobrikuus on Buggiba keskväljak keskmiselt rahvastatud, kuid õhtusöögi ajal täituvad kõik kohalike restoranide terrassid sügisest turistide ja ilmselt ka kohalikega. Ranna külastamiseks on aeg pisut hiline, sest väljas on juba pime. Malta kaks aastat tagasi uuendatud bussisüsteem  Arriva , mida kohalikud küll kiruvad, toimib meie mõistes väga suurepäraselt ning ilma probleemideta saame jällegi tagasi oma tuttavasse piirkonda.

This entry was posted in Malta by Heli. Bookmark the permalink.

About Heli

I work at Haapsalu Vocational Education and Training Centre as a Coordinator of External Relations. I am managing international projects and writing blogs about them. I like my work with young people because they make me learn new things all the time. Meanwhile, I like travelling and spend a lot of time in Ireland because of my personal life :)

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s